Junkers Ju-52 Kaleva
Sakslastel kuulsaid lennukeid jagub ja siin siis üks kuulsaim jällegi. Seda näitab ka see, et selle kohta on päris korralik eesti keelne wiki leht olemas. Sealt olen selle tekst jaoks laenanud sure osa:
Algselt oli lennukil üks Junkersi või BMW vedelikjahutusega mootor ning tähistuseks Junkers Ju 52/1m. Lennuki esmalend toimus 13. oktoobril 1930. Kuna lennukil jäi mootori võimsusest selgelt puudu, ehitati neid ainult 7, kõik järgnevad Ju 52-d varustati kolme mootoriga, esmalend 7. märtsil 1932. Ju 52 jäi kasutusse rohkem kui 25 aastaks. 1934. aastal loodi Ju 52 baasil pommituslennuk, mida kasutati laialdaselt Hispaania kodusõjas. Pommitajana oli Ju 52 1939. aastaks juba moraalselt vananenud, kuid tänu vastupidavusele, lihtsale ehitusele ja headele lennuomadustele väikestel kiirustel, jäi see Teises maailmasõjas Saksa sõjaväe peamise transpordilennukina edasi teenima. Ju 52 oli kasutusel ka Hitleri isikliku reisilennukina ja kuigi talle just eriti lennata ei meeldinud, usaldas ta selle lennuki vastupidavust ja eritii mitte sissetõmmatavat telikut. Peaaegu 500 Ju 52 kasutati Kreeta vallutamisel 1941. aasta mais, hiljem veeti Junkersitega Wehrmachti Rommeli soomusvägedele varustust Põhja-Aafrikasse, samuti transporditi Ju 52-dega Brandenburgi rügementi Ardennide mägedesse. Ju 52 olid kasutusel umbes 30 riigis, Lisaks Saksamaale (1930–1945) ehitati mudelit Ju 52 Prantsusmaal (1945–1947) ja Hispaanias (1945–1952), kokku 4845 lennukit. Viimaseid Ju 52 kasutati tsiviillennunduses isegi veel 1980. aastateni. Ka Eestis tellis 21. veebruaril 1939 asutatud Eesti lennuliinide aktsiaselts AGO endale Saksamaalt kaks Ju 52/3m, aga siinkohal jätan selle jutu katki ja jätkan seda kunagi juba õige mudeli teemas..kunagi. Vahepeal aga lennuk numbrites: Pikkus: 18,5m Mootor: 3 x BMW 132, või Pratt&Whitney Hornet, 3x660 hp kuni 3x750 hp Siit aga jätkan looga, millega ka mudel otseselt seotud on. Kaleva oli Soome Aero O/Y le kuulunud Junkers Ju 52, mis 14. juunil 1940 tulistati alla Tallinn Helsingi liinilennul kahe Nõukogude Tupolev SB kiirpommitaja poolt. Nõukogude lennukid avasid tule, põhjustades lennuki kukkumise merre paar kilomeetrit Keri tuletornist kirdes. Surma said kõik üheksa pardal olnud inimest. Vahejuhtum leidis aset Nõukogude Liidu ja Soome vaherahu ajal ning vahetult enne Nõukogude okupatsiooni alguses Eestis. Nõukogude sissetungile eelnes mitu päeva Nõukogude õhu- ja mereblokaadi, mis hõlmas diplomaatilise posti Eestist välismaale saatmise takistamist. Kaleva viimase lennu reisijate hulgas oli kaks Saksa ärimeest, kaks Prantsuse saatkonna kullerit, üks rootslane, ameerika kuller ja eestlanna. Prantsuse kulleritel oli lennukis üle 120 kilo diplomaatilist posti. Ameerika kuller vedas väidetavalt USA sõjaväekoode ohutusse kotha. Eesti kalurid olid olnud tunnistajaks lennuki rünnakule ja allakukkumisele. Varsti pärast kukkumist ilmus Nõukogude allveelaev Щ-301 ja kontrollis kalapaate. Nõukogude allveelaev konfiskeeris kalurite poolt üles korjatud esemed ning suutis ka ilmselt enamuse diplomaatilise posti kätte saada. Samal ajal saadeti Soome lennuäss Ilmari Juutilainen õnnetuspaika kontrollima. Soome valitsus ei saatnud nõukogude vaenuliku vastuse kartuses Nõukogude Liidule kaebusi ega küsimusi ning õnnetuse tegelik põhjus oli avalikkuse eest varjatud. Lisaks oli ka lendurite leskedel valitsuse poolt keelatud rääkida tõtt oma meeste surma kohta. Selle põhjuseks oli nõukogude poolt ajutise rahu ajal Soomele avaldatud tugev surve. See kirjeldab hästi, kui halvas ja hapras olukorras Soome sel hetkel oli. Moodsal ajal on palju spekuleeritud selle juhtumi põhjuste üle ja kuna infot on väga vähe ja siiani pole suudetud leida ka lennuki vrakki, tekitab see ohtralt lennukaid teooriad rünnaku põhjuste kohta. Enamasti keskendutatkse saladustele diplomaatilise posti ümber ja kõige lennukam teooria on pakkunud välja, et Stalin andnud isiklikult käsu lennuk alla lasta, kuna arvas, et president Päts üritab liinilennuga Eestist põgneda. Siiski on ka palju arvamusi, et tulistamiseni viis teadmatus ja käskude puudumine pommitajate pardal. Nähes neile tundmatu lennuki lahkumist blokaadi tingimustes, reageeiti otsese käsu puudumisel karistuse hirmus üle ja tegutseti nö igaks juhuks. Igal juhul on liinilennuki ilma põhjuseta alla laskmine järjekordne näide meie naabrist, kelle kõrval tuleb meil kõigil hakkama saada. Mudelina tahtsin aga kujutada pontoonidel varianti, nii nagu Kaleva päris alguses oli ja ka Tallinnat külastas. Allalaskmise hetkeks oli see juba üsna ammu ratastega telikul.
Mudel: Sellega on nüüd nii, et mingil hetkel otsustasin, et kaua ja laialt saada olnud Italeri pole piisavalt hea. Aknad tundusid liiga suured jm hädad. Airfixi ei kaalunud üldse. Vana ja..vana. Aga vot Heller (mitte väga palju noorem) tundus tegija. Aga jälle häda ka..vesilennuki varianti pole. Aga kuna Italeril, või siis Revellil oli, siis tuligi kombineerida. Kõikide Ju52 mudelite juures on see asi, et neil on kõigil taga pikk kaubauks. Puhast reisi varianti ei tee keegi, vaid kõik panevad lihtsalt transa variandile reisilennuki dekaalid kaasa ja tehtud. Mind selline variant ei rahuldanud ja roovisin selle ukse ikka õigemaks saada. Lisaks tuli Helleri kerel kinni panna kuulipilduja pesa ava. Selleks kõigeks tuli leida moodus kuidas laineplekki jäljendada, et sellest siis lappe saaks toota. Ikka vana hea kloonimine, mis vähestel tehtud ehitamise piltidel kohe näha on. Edasi läks nagu ikka, kus igasugu väikest pudi tuli juurde teha. Kardinad ja istmed jne. Lõpuks siis Helleri kerele Revelli karbist potoonid alla panna ja kõige lõpuks dekaalid hankida. Need sai seekord Levari abiga Eduardi 1/144 lehelt suurendatud ja dekaali paberile prinditud vastavas asutuses. Lõpptulemus oli veidi paks ja paindumatu, aga sai siiski kuidgi paika. Lõpptulemusega olen ise keskmiselt rahul ja eadsi jään ootama, mis mõtted mul seoses AGO Junkersi mudeldamisega ikkagi tekivad. Millagli lubasin, et enne seda ette ei võta, kui keegi uue ja ilusa reisilennuki variandiga turule tuleb.. Eks aeg näitab
Juuni 2017
|
© 2003-2023 kalle at emmk.ee